Miks kaal ei lange enam pärast 40. eluaastat? Selgitused ja lahendused
Sageli kuuleme, kuidas muidu igati tervislike eluviisidega naisterahvad kurdavad, et millalgi alates 40-ndate eluaastate algusest või keskpaigast on igal aastal hakanud vargsi lisanduma kilo või paar. Ja kui varasemalt peale jõulunuumamise perioodi kadusid kilod mõne kuu tervislikuma toitumise ja trenniga kevadeks ilusasti, siis nüüd ei kao see lisakilo enam mitte kuidagi. Pigem on aasta pärast sellele veel üks kilo ennast vöö ümber sisseseadnud. Arusaadavalt tekitab selline asjade käik frustratsiooni ja arusaamatust – elustiilis ju midagi halvemuse poole ei ole muutunud, miks siis kaalunumber muutub ülespoole ega tule enam alla? Mõned artiklid räägivad ka sellistest terminitest nagu “hormonaalne kaalutõus” või “hormonaalne kõht”.
Kindlasti on iga keha ja organism erinev ning osadel naistel seda muret ei ole ega teki. Kes nende õnnelike hulka ei kuulu, peavad paraku tunnistama, et loodus on rasvkoe arvelt kaalutõusu aspektis naiste suhtes “ebaõiglane”. Nimelt hakkab peale 40-ndat eluaastat naistel vaikselt ligihiilima perimenopausi periood ning esimesed arusaadavad hormonaalsed muutused.
Peamise naissuguhormoonina tuntud östrogeeni tase hakkab langema, sest keha ei pea vajalikuks seda enam samas mahus toota. Muutub ka östrogeeni olemus ehk tüüp. Naise viljakatel aastatel ehk enam-vähem kuni premenopausini on valdavaks östrogeenitüübiks östradiool, mida keha toodab naisel peamiselt munasarjades. Menopausiks valmistudes saab peamiseks östrogeenitüübiks aga östroon ehk vähem aktiivne suguhormoon. Kehakaalu seisukohalt halb uudis on see, et seda uut tüüpi östrogeeni toodetakse rasvarakkudes ehk siis siin ka üks põhjus, miks keha enam nii lihtsasti oma rasvavarudest loobuda ei saa.
Mõningad uuringud on näidanud, et me saame siiski hormonaalse tasakaalu kõikumise mõjusid veidi mõjutada läbi tuntud ja teatud elustiilivalikute, nagu piisav uni, stressi kontrollimine, alkoholitarbimise vähendamine, piisav füüsiline liikumine ning tervislik toitumine. Tõsisemate kaebuste ning piisava meditsiinilise näidustuse korral määrab arst hormoonasendusravi ning hormoonitaseme muutusi korrigeeritakse ravimite abil.
Abilisi võib leida ka looduslike vahendite seast ja juba pikalt on uuritud, millistest taimsetest preparaatidest saaks leevendust selle perioodi mõjudele. Nimelt on leitud, et näiteks punases ristikus ning sojas leiduvad östrogeeni imiteerivad isoflavoonid ehk fütoöstrogeenid, mida keha tajub peaaegu samaväärsena kui meie enda keha hormoone. Teaduslikud uuringud on näidanud, et taimsed fütoöstrogeenid on võimelised pidurdama rasvarakkude arengutsüklit ning pikemaajalisel, s.o 12-nädalasel kasutamisel, ka vähendama siseelundite ümber ladestuvat vistseraalset rasvakihti. Konkreetse uuringuga saab tutvuda siin: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6390141/
Lisaks on uuringus välja toodud taimsete fütoöstrogeenide mitmeid teisi positiivseid menopausi sümptomeid leevendavaid mõjusid, nagu näiteks kuumahoogude, meeleolukõikumiste ning luuhõrenemise riski vähenemine.
Proovida võib näiteks Skandinaavias arendatud spetsiaalset menopausiaja toidulisandit ESTROGAIN, mis juba viimased 15 aastat on naistele sellel perioodil leevendust toonud. ESTROGAIN on turvaline Norras väljaarendatud toode, millest on abi leidnud paljud naised. Täpsemalt saab toote koostisosadega tutvuda siin.
.
